Thursday, February 28, 2008

Helesinine unistus - varuga

Kui mõte jääb kinni ja varras ei jookse, siis tuleb teha midagi kõige pisemale.
Aega ei kulu palju, lõnga ei kulu palju. Ka untsu-mineku-oht on väiksem.

Käisin ühel päeval Krista juures kudumas ja tal oli seal üks kaval koekiri kudumi sisse pandud. Jätsin meelde.
Mul oli siin helesinist lõnga korvis. Villast ja bambuspaela.
Nii asjad kokku jooksidki - näppasin Kristalt koekirja ja valasin selle oma helesinistesse lõngadesse.
Tulemus sai selline.
Varuga tegin. Kevadele Mõeldes. Varrukad tuleb praegu peale keerata.
Õla peal nööbid reas.
Ja tehniline inf ka.
Lõngad Mammi lõngapoest Gedifra Shetland de luxe - kulus veidi alla 150g ja Wendy Pure - kulus veidi alla 100g.
Varras 4,5 (soonikservad 4).

Friday, February 22, 2008

nussakas

Sain ühe nussaka valmis. Mustriks minu lemmik õlasalli muster kellukestega. Lõng Mammi lõngapoest Wendy Allegra. Kulus ligikaudu 5 tokki, ehk siis 250 grammi. Varras nr 7.
Kantav mitmel erineval moel.
Sedasi.
Sedasi.
Ja niimoodi.
Ning sedamoodi.

Hiljem lisatud: sall läks kingituseks Leenale.

Thursday, February 21, 2008

matching friends

Toomasel peab ikka koguaeg soe olema. Õnneks ta kasvab ja emme saab aga uusi ja uusi kamsikuid punuda.
Siin siis viimane üllitis emme vardast Toomasele.
Kapuutsiga:)
... and matching friend, mille talle onu Mihkel neil päevil Costa Ricast tõi.
Koostisest ka.
Põhilõng on Spirit Freedom. Sisse sai pandud ka Alpaka Fashion sinist ja rohelist, servad heegeldatud Gedifra Cashmerinoga. Kõik Mammi lõngapoe lõngad:)

Friday, February 8, 2008

ikaldus


Selline lugu, et kudumis-tuhin läks kaotsi.
Kohe imelik on... Lõnga olen endale siin tublisti varunud ja vahepeal oli ikka pea plaane täis, aga nüüd siis selline ikaldus.
Möödunud suvel viimase vindi peal rase olles taas-avastasin oma kudumis-kire. Peas liikus igasuguseid mõtteid ja tee viis alatihti lõngapoodi, et mõtetele kuju anda.
Siis saabus aeg, kui lõngad hakkasid ise koju kätte tulema:) Oi, see on ikka tõeline rõõm, kui jälle seisab su ukse taga üks mees, kel koti-täis lõngu näpu otsas. Nagu jõuluvana käiks nii tihti nagu ise tellid:)
Sai lähedased kõik kudumitega üle valatud. Kõigil pereliikmetel kamsikud-mütsid-sallid. Mõnel mitu. Eelmiste aegade esemed leidsid järjest uued omanikud sõprade ringist.
Siis hakkas tunduma, et kõik on juba küllastunud.
Aga lõngad olid saanud inspiratsiooniks. Eesmärgiks omaette. Seega ei saanud ma veel vardaid nurka visata, vaid hakkasin kuduma lõngade endi pärast. Et nii ilusad ja head lõngad, kui Mammi lõngapoest tulevad, küll need millekski vajalikuks vormuvad.
Aga nüüd viimased päevad on selline tunne, et kohe üldse ei ole enam kellelegi kudumeid tarvis ja mis ma neist siis teen.
Kaks õhtut olen istunud teleka ees tühja tundega. Jube ajaraisk tundub igasugune teleka vaatamine kudumiseta.
Üks kamsik on hetkel ilma varrukateta, õlasall istub vardal. Ootavad aega, kuniks selgub, kas neid kellelegi ka vaja võiks olla.
Lõngakorv on lõngade all lookas. Aga kuidagi kurb on ta samal ajal. Sest kudujal on ikaldus (et mitte öelda kriis:)) peal.

Jään ootama, millal ikaldus lahtuma hakkab. Tahaks ikka varsti jälle vardad palgele tõsta ja oma armastatud lõngadega mõnusaid hetki veeta.
Seniks jaksu kõigile teistele kudujatele!