Saturday, December 31, 2016

Koon nagu jaksan



Olen aru saanud, et kudujatel on igal natuke nagu oma “stiil”. Mõtlesin, et selle aasta kokkuvõtteks pajatan veidi omast.

Viimasel ajal on minu rutiin kujunenud kuidagi eriti pragmaatiliseks. Just aja suhtes.
Ma taban end valmistumas. Valmistumaks selleks, et hetked minu päevas oleks varraste klõbinaga sisustatud.
Ehket mul on vardal alati vähemalt 2 mütsi. Varasemalt ei lubanud ma endal uut kudumit enne alustada, kui pooleliolev valmis. Nüüd aga teen seda puhtalt sel eesmärgil, et minu mütside kudumine jaguneb väikesteks etappideks, mida saab teostada erinevates tingimustes.
On lõngade valimine/kombineerimine, üles loomine, kirja “käima tõmbamine”, seejärel sisemise kihi üles noppimine, kokku kudumine ja sealt edasi juba ladus klõbistamine ning kokkuvõte, pesemine, viimistlemine.



Iga lõik neist nõuab minult veidi erineva määraga tähelepanu.
Mistõttu ongi mul vardal alati rohkem kui üks müts ja seda erinevas tööjärgus.
On etapid, mida saan ainult kodus oma lõngakummuti kõrval kudumistoolis teostada, Etapid, mille jaoks vajan omaette olemist, et oleks mõttele ruumi.
On tööread, mida saan edendada jooksupealt a’la panen poti tulele ja koon paar rida; vahetunnid koolis; ootamised erinevate uste taga; autosõidud ja muud sõidud; õhtused koolitükid pojaga; sõbrannaga kohvikus etcetc.
Suur hulk kudumist saab tehtud kodus arvutist oma lemmikseriaale jälgides.



Aga ma armastan ka kinos käia - käin seal ikka üksjagu tihti ja selleks puhuks on mul alati üks müts kotis, millel on vaja just sisemist kihti edendada. See on see rida, mida teen nö pimesi. Just möödunud nädalal juhtus aga, et vaadates filmi “Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus” kudusin ma mütsi voodriosa kogemata pikemaks, kui vaja oleks olnud:)

Nii on kujunenud, et õhtul enne voodisse pugemist teen alati kindlaks, et järgmise päeva toimetused, kudumise hulk ning “etapp” kotis, on omavahel kooskõlastatud.

On see miski hullus? Puhas pragmatism? Sõltuvus? 








Head uut kuduaastat!

Wednesday, September 14, 2016

Leia mind poest - Emma Leppermanni poest :)


Selle sügise hakul on mul häid uudiseid.
Nimelt olen ma nüüd koos oma mütsidega Emma Leppermanni poes saadaval!

Mütsid, mis aga ridamisi vardalt kukuvad, on saadaval seal iga päev, mina ise nii kord nädalas;)


Varakevadel tegin oma peas otsuse, et ma nüüd lihtsalt koon mütse nii nagu vardast tuleb ja sügise hakul võtan nad kaenlasse ja lähen end kuhugi pakkuma. Et eks siis näis, mis saab.
Esimene koht, kuhu end uksest sisse nihverdasin, oli pisike Emme Leppermanni butiik Vene tänaval, Meistrite hoovis. Seal võeti mind ootamatult lahkelt vastu ja kutsuti tuppa kõige saba ja sarvedega:) Ehket ma võin nüüd sõnada, et ma olen üks neist imetoredatest kunstnikest, kes Emma Leppermannis oma saadusi ilmarahvale müütavad.
See on nii tore tunne:) Olen siiralt tänulik, et mind on omaks võetud.


Seega, mis aga vardalt kukub, saab nüüd omale üll passida seal pisikeses poekses.


On ka paar kaelust ja salli...


... ja ohtrasti mütse.

Astugem läbi!

Friday, July 1, 2016

Minu esimesed sõrmelised


Siin nad on - minu esimesed sõrmikud.
Kui ma olin pähe võtnud, et ma pean ikka elus ühed sõrmikud ka ära kuduma, siis minu kriteeriumiteks said: mitte üle kahe värvi ja vikeldatud.
Ja nii sattusingi kohe Ruhnu sõrmikute otsa. Anu Pingi tehtud imeilus õpetus neile ju netis täiesti vabalt saadaval.
Hooga vardad kätte ja üks kinnas oli mul juba peaaegu valmis, kui sain aru, et midagi on nagu ülearu ja miskit pole päris minu käe järgi.
Võtsin siis jultunult ja kohendasin kindad ringi - randme muutsin lihtsamaks, kirikoe kohendasin silmade arvult väiksemaks ja veidi kõrgemaks, lisasin pöidlakiilu ja no sealt edasi läks juba täiesti omasoodu.
Ehket, said minu sõrmikud Ruhnu ainetel.






Kootud Saara Heast kindalõngast (10/2), varras 1,25mm.

Suur tänu läbi astumast!

Sunday, March 20, 2016

Wednesday, March 9, 2016

Nihkes

Sel mütsil on patentkude nihkesse läinud:)

Novita Alpaca wool ja Dropsi Brushed Alpaca Silk.

Tuesday, March 8, 2016

Mütsihooaja lõpusirge



Võib öelda, et olen teinud algust järgmise mütsihooaja ettevalmistustega:)
Selles kevade-ootuses ei ole ju väga loota, et keegi veel mütsi vastu kevadet vajab, aga minu vardad ei saa pidama.
Ikka nii et see mis sahtlis seda miksin ja mütsi järel valmis müts.
Mõni neist jõuab ka pildile, et jagada:)

Selle mütsi sees on ilus pruun Rowan Felted Tweed ots koos Drops Alpaca Silk halli otsaga.




Aitäh!

Triiburätt ja pahupidi lätt






Üks triibuga rätt.
Ja patendiga pahupidi müts.

Räti sisse sai kootud tokkide lõppe. Nende tokkide, mis jäänud tellimustöödest - ehk siis mitte need päris minu omad värvid:)
Vahelduseks on tore selliselt kududa - lihtsalt jupp jupi otsa ja vaatad, mis välja tuleb.

Aitäh!