Täna tuleb teistmoodi postitus.
Ja see väike mees, neil piltidel, on "peategelane".
Muutused on toimumas.
Veidi enam kui pool aastat tagasi suundusin ma peale 4 aastat pojaga kodus taas palgatööle.
Selle aja jooksul oleme pojaga viibinud 4 korda haiglas, talle on tehtud 3 operatsiooni, ta on põdenud iga kuu ägedat angiini ning sellest johtuvalt läbi imbunud antibiootikumidest.
Nädal tagasi lõigati Toomasel mandlid välja ja me väga tahaks loota, et see toob pöörde paremuse poole.
Siit, sellest punktist, teen ka mina (tagasi)pöörde - oma laste ja iseenda juurde. Panen maha oma päevatöö ja kavatsen veeta hulgaliselt mõnusat aega poja ja kudumisega.
Tunne on hea.
There will be no knits in this post today.
But this little man on photos, is the "main character" of this post.
There is a time of change for me.
Seven months ago I decided to take a day-job after spending 4 years at home with my son.
During those months we have been hospitalized 4 times, there has been 3 operation, he has suffered an acute angine every single month and cause of that is leaked with antibiotics.
A week ago his tonsils were cut. We are hopeful that it will make a good change for us.
But here I do make a change as well - for my son and myself.
I have quitted my day-job to stay home and praise my time with my son and knitting.
It feels good. Really good.
Ma siiralt loodan, et kõigi teie lapsed on terved ja saavad mõnusasti kasvada; et teil on oma laste ja endi jaoks aega;
et te ei unusta olulist ses igapäeva saginas.
Muinasjutulist pühadeaega kõigi teie kodudesse!
I dearly hope that your children are all doing well, they are healthy and they have joy to grow; that you have/take time for your children and yourselves; do not forget in your daily rush, what it is, what really matters.
May magic come around in all your homes during this holiday-season; May your beloved-ones be well!
Inga
30 comments:
Südant kuulates tehtud otsus on kindlasti õige ja parim. Toredat ja tervisest pakatavat ühist aega!
oh, mul tuli kohe pisar silma. Loodan väga, et kui kõik "kolded" on eemaldatud, siis püsib Toomas ka terve ja saab lapsepõlve nautida.
Aga üks huvitav asi - mina ju eksole elan sellist elu, et saan oma lastega olla ja kududa ja natuke ka midagi teenida aga kuna ma ei käi kellast kellani tööl, siis on mul ikkagi selline tunne, et ma pole täisväärtuslik kodanik :) Ja siis ma olen mõelnud omale ameteid välja, et mis oleks see töö, mida ma tõesti ja väga tahaks teha. Ja siis ma kujutasin just Sinu tööd ette. Selline loomingulises keskonnas organiseerimine :) Ma olen kunagi ühes reklaamibüroos käinud kliendina ja täitsa lõpp, kus mulle seal meeldis. Tunen oli kohe õige :) Ja mõtlesin, et kui ma peaks kunagi linna minema, siis just midagi taolist tahaks teha.
Ma muidugi olen natuke maha rahunendud ja aru saanud, et kuni lapsed on väiksed on iga palgatööl veedetud minut kullahinnaga, sest lapsed kasvavad nii kiiresti ja pärast võib sul ju olla mingi summa pensionisambas aga oma väikeseid lapsi sa tagasi ei saa. Ja kuni suudab leiva lauale tuua, siis on vist kõigile parem, kui üks inimene pühendub rohkem lastele ja kodule.
Pikk ja segane jutt sai aga usun, et teed õige otsuse :)
Ja kuni teinepool suudab üksi leiva lauale tuua.... tahsin öelda :)
Mina usun samuti et südamega tehtud otsused on õiged. Palju tervist väikesele Toomasele ja kena pühadeaega!
aitäh, Tsäp:)
ei olnud midagi segane, Eveli.
Tean täpselt, mida Sa mõtled/tunned.
Olen minagi kordi mõelnud, et miks need naised (ja miks mitte ka mehed), kes kodus "tuld all" hoiavad on meie ühiskonna silmis kuidagi vähem kodanikud.
Et kas staatus siis tuleb sellega, mis ametit sa pead?
Miks ei või olla samaväärne staatus "täiskohaga ema ja koduhoidja" või näiteks "vabakutseline käsitöömeister".
Mina olen jälle kõikse aeg Sind vaadanud ja kadestanud - Sa oled minu meelest just kõige õigem ja ausam kodanik, kes üldse olla saab.
Üks on meil ühine - meil on kõrval inimesed, kes saavad meile seda lubada. Ja see on minumeelest üks äraütlemata suur õnn.
Ka mina kavatsen piskut käsitööga teenida, aga kohe kindlasti ei küündi see reklaamiagentuuris teenitud palgast isegi pooleni mitte. Ma olen väga tõsiselt mõelnud, et aga mis ma siis selle raha eest nii väärtuslikku saan, et see on tähtsam kui minu laste kasvamine?
Reklaamiagentuuri töö paistab ehk pealt glamuurne - tegelikkuses teenindavad nemadki lihtsalt klienti. Ja tegelikkus on see, et ole sina kuitahes kreatiivne, siis otsustab ikka see, kelle käes on rahakott. Enesemüümise kunst.
Ma sain teha hulga põnevaid projekte, kuid ma võin öelda, et ring sai omamoodi peale tehtud selle ajaga.
Ja ma olen siiralt tänulik inimestele, kes mind usaldasid, kui mu peale 4 aastat kodus tööle võtsid ja sellise võimaluse andsid.
Ega see otsus mul niisama lihtsalt ei tulnud, aga ma olen ise siiralt rahul ja õnnelik, et see otsus tuli ja tunne on seejuures väga hea. Minus on rahu, mul on aega, ma saan omi samme ise sättida.
Mul on tunne, et ees on väga head ajad:)
Väga armas peategelane, kellega koos veedetud hetked on kindlasti loomingulised. Jõudu Teile ning ilusat jõuluaega! Ning väga tore on kuulda, et saad pühendada rohkem aega uute kudumite meisterdamiseks.
Kui on tunne on hea ja süda rahul, siis on õige otsus. Kõige tähtsam, et lapsed oleksid terved ja raha eest tervist ei osta.....kui on mõistev ja ühtehoidev pere, siis saab hakkama... te saate hakkama ;)
mul on hea meel sinu pärast
Küll on armas ja stiilne poisike! Kui uskuda seda juttu, et iga laps peab mingi koguse haigusi läbi põdema, siis usun, et teie norm on nüüd käes ja saate rahulikku olemist nautida!
Aga selle töö koha pealt, vastuseks ka Krentu kirjutatule - mina olen lapsega kodune ja teen kodus lisaks veel ka aegajalt oma palgatööd. Ja ikkagi on mul siis tunne, et ma pole nagu täieõiguslik tööinimene. :) Teen tööd, kui lapsed magavad, mitte 8-st 5ni, käin kontoris nagu juhtub ja millal tahan. Pole ju nagu päris. :) Kuigi koormus on 2 korda suurem, sest lisaks tööle tahavad ka lapsed oma osa.
Väga tuttav tunne! Ainult, et mina istun vahelduva eduga juba 6 aastat kodus. Hetkel küll mitte nö vabast tahtest, aga ma ei taha minna tegema mingit suvalist tööd, lihtsalt raha pärast. Ma pigem olen kodus, lastele igakell olemas kui et raban tööd teha kohas, kus mulle olla ei meeldi. Õnneks on minulgi kõrval keegi, kes suudab tervet pere ülal pidada ja ma ei pea end selles osas haigeks muretsema.
Tagasi vaadates mulle meeldis tööl käia poole kohaga. Mul on erialaselt alati vedanud- ma olen nö vabakutseline olnud alati, seega teinud tööd siis kui tahan ja seal kus tahan. Tähis on vaid see, et õigeks päevaks asi valmis oleks.
Ja ka haigused on meile oioi kui tuttav teema. Kuid lohutuseks võin öelda, et lapsed muutuvad ajapikku tugevamaks. Mu vanem poeg saab kohe-kohe 7 ja nüüdseks juba aasta jagu ja veidi peale pole meil suuremaid ja hullemaid haigushooge olnud (mu lapsel on diagnoositud krooniline bronhiit, mis tähendas reaalis seda, et 8 "talvekuud" me veetsime kodus nelja seina vahel, olles vaid iga kuu 1-2 päeva terved ja iga haigusperiood lõppes kopsupõletikuga), vaid mingid karmid nakkushaigused oleme paar korda kinni püüdnud.
Samas mina ka ei tunne end nö täisväärtusliku kodanikuna. Mitte, et keegi teine minust nii mõtleks (siin on väga normaalne, et naised ongi kodused), aga ma ise tunnen end suht kasutuna.
Teile aga ilusat kodusolemise nautimist ja rahulikku jõuluaega!
tervist Toomasele! küllap saab nüüd kõik korda. Laste haigused on ju need kõikse kurvemad, nii abituks teevad, tahaks ju aidata ja valu enda kanda võtta.
Kuna ma ise olen juba niiiii pikki aastaid kodus olnud, siis need mõtted "täisväärtusliku kodaniku" koha päält on täiesti ununenud. Päris algul, esimese lapsega, oli küll väike "identiteedikriis" :)
Kõike kaunist teie perele!
tänud toetuse eest!
Jõudu pojakesele!
Mina usun, et nii just pidigi minema. Et need haigused (kahjuks jah sellisel kujul) juhatasid teie pere sellise otsuseni. Ja kui sa tunned, et otsus on õige, siis just sed ata ongi.
Inga! I am sending you loads of health for your son and your family. If the decision feels good, it is the right decision. I am wishing you all the best for 2012.
"They must often change, who would be constant in happiness or wisdom." Confucius
Siinkohal polegi muud soovida, kui palju tervist ja mõnusat koosolemise aega! Olles Sinu blogi juba pikemat aega jälginud, usun, et oled ka poole kohaga käsitöömeistrina ületamatu. Ootan juba innuga uusi kauneid kudumeid :)
Kulla Inga, süda teeb õige otsuse! Mina jätsin ka palgatöö, kui noorem laps sai 3-aastaseks. Algul seetõttu, et laps ei saanud lasteaiakohta ja sügisel, kui laps lasteaeda läks jäigi see nii, sest lasteaias käimise intervall on 1-2-1-2. see tähendab, et nädal lasteaias ja kaks kodus. Oi, kui tuttav on mulle see paljudest kommentaaridest läbikumav i-tähega kriis! Muide ma olen märganud, et need, kes nö täiskohaga emadesse pisukese põlguse ja eelaravamusega suhtuvad on just töölkäivad naised! Kummaline, kas pole!? Kuigi ma olen püüdnud endas kujundada suhtumist, et kui minul ja minu perel on nii hea, siis teiste arvamus ei loe, on ikkagi raskeid hetki! Palju jõudu Sulle, Inga, ja Toomasele tervist!
Inga, all the best for your son, may he grow healthily. I hope he will soon become stronger.
The time we spend with our children is priceless.
Exactly a year ago I quit my job in a foreign corp, for as soon as my twin daughters went to kindergarten and started catching colds and other infections, my boss complained about me being absent and having to take care of my kids (I worked for him for ten years, by the way). So I decided to say goodbye and became self-employed. A freelancer's life can be difficult in terms of financial issues, but I feel I did the right thing. I am always there when my daughters need me.
So I support your decision with all my heart, and - quite selfishly, I know - am very glad you will have more time to knit and show your marvelous and inspiring works on your blog!
Sul on väga tore pojake ja kõik oma elu peategelaste, sealhulgas enda, heaolu nimel tehtud otsused on kindlasti õiged. Sinu rahuloleva kliendina ja kauni kudumi omanikuna võin lisaks öelda, et Sinu varrastetöö tulemus on väga erilise väärtusega ja ükski tavapärase palgatöö tulemus ei saa sellele ligilähedalegi. Ma saan aru, et meil kõigil vajavad arved maksmist, aga ma usun, et meie süda juhatab meid ka selles osas õiges suunas.
Ma loodan, et järgneva tõttu ei saa ma endale tänitava vanamuti kuulsust, kes arvab täpselt teadvat, kuidas keegi oma last kasvatama peaks ja mida tervisehädade korral tegema. Ma olen aga valmis ära kannatama kõik minu suunas lendavad mädamunad, kui mu tänitamisest mingit kasu on. Nimelt juhul, kui te ei ole veel oma peres proovinud, siis mina soovitaks küll mõelda laktoosi- ja gluteenivaba toidu peale. Ma tean, et see ei ole kõigile lahenduseks, aga kui on mingigi võimalus, et see võiks aidata tervisemuresid lahendada, siis mina küll prooviks. Juhul, kui soovid viiteid selgitavatele kirjutistele või retseptidele, siis olen valmis neid meili (kkaarlaid@hotmail.com) teel jagama.
Tervist Toomasele!
Eks see vist inimese rahutu loomus ole, mis teda tegudele sunnib. Kas need töölkäivad emad just nii mõtlevad, aga noh olgem ausad - ma tahaks ka palju rohkem niisama puhata ja mängida. Kuna ma aga mehe õlult pool koormust ära olen võtnud, siis mul on siiralt hea meel näha, et tema saab selle võrra rohkem isa olla. Talle see väga meeldib ja ma ise tunnen kuidas me oleme täpselt võrdsed lapsevanemad just lapse seisukohalt. Ma usun, et eks elu liigubki rohkem sinna suunas, et inimesed teeksid seda, millest nad rõõmu tunnevad. Natuke läheb küll teemast kõrvale, aga näiteks Ikeas on minu lemmikkassa see, kus ma saan ise oma asju "piibu" alt läbi lasta ja niimoodi kassapidajat mängida. Kui üks selline rutiinne amet kõigi ostjate vahel ära jagada, saab päris kassapidaja oma lastega rohkem aega veeta :)
Palju jõudu, Kudumiseks ongi rohkem aega vaja. Lugedes tuli kuidagi tuttav tunne. Meitel näiteks peale mandli-adenoidilõikust polegi õnneks mitu head aastat enam ühtegi tõsist haigust olnud (sülitab kolm korda üle õla) ja saab jälle rahulikult palgatööl käia.
Just nii sünnivad õiged otsused!
Väga armas postitus, õigetel põhjustel lausutud sõnad. Lugesin ka kommentaarid läbi... hea, et meie väikesel Maarjamaal on sellised TUBLID emad ja naised. Hoiame siis oma lapsi ja mehi, oleme neile see tagalakindlustus (olin ise 6 aastat lastega kodus - vähe raha, aga oi kui palju hindamatuid mälestusi see kinkis!)
Rahulikke jõule!
I understand you because I work part-time only for the same reason - I need time for my three children :) I think it is a good choice. However, I feel a bit envious: you probably have more time for your son and for your knittnig than me! :)
I wish you all the best and Marry Christmas.
Merry Christmas, of course :)
Thank you.
Peace and warmth to you and your family as well.
Olen samuti eelkõnelejatega nõus. Sinu laps, tema tervis ja sinuga ühiselt veedetud aeg on paljudes kordades enam väärtuslikumad, kui tundide pikkused palgatööd. Ole õnnelik ja naudi neid imelisi hetki oma armsa poja seltsis. Minul on 3 last, kes aegajalt heas mõttes mõistuse viivad, kui imearmsad ja kõige kallimad on nad ikkagi. Hindan sinu julgust olla sina ise ja teha seda, mis on õige.
Edu ja kosumist pojale ning õnnelikke hetki teile!
Mis muud kui tervist, edu ja jaksu kõigile asjaosalistele! Eks ta ole, kontoritöö pole kõigi jaoks. Olen ise väga rõõmus, et minu töö pole kellast kellani, mulle ei sobiks see kohe mitte! Loodan, et saad nii lastega aega veeta kui ka kududa mõnuga.
thank you so much, Nina!
thank you, pracownia for your story and good words:)
thank you, Mim;)
suur-suur tänu kõigile toetavate sõnade eest ja maagilist pühade-aega!
Ühinen eelkõnelejate heade soovide ja tunnustusega sellise sammu astumisel. Meenub üks mõte, mida hiljuti kuskilt lugesin, et kui lapse käest küsida, kelleks sa tahad suurena saada, vastab pisike, et emaks v isaks v vennaks v siis naiseks v meheks. Aga mida teeb täiskasvanu? Ei, ei, ma mõtlen, kellena sa tahad töötada, kas nt arsti v politseinikuna... Orjuse mõte kohe varakult lastele vaja selgeks teha :O Niisama ema v sõber olemine ei ole teema :o
Sp mulle meeldibki, kui mu viieaastane ütleb, et kui ta suureks saab, hakkab ta isaks. Las olla väikesel inimesel eluväärtused paigas.
Kahe käega toetan Su otsust; ühelt poolt saab väike poja nii palju hoolitsust kui vähegi tarvis on ja teisalt saame me kõik ülejäänud nautida su loomingut jälle suuremas mahus :p
Mu blogis on sulle väike tunnustus :)
http://50villapeikkoa.blogspot.com/2011/12/versatile-blogger-award.html
Olen sulle omaette kaasa elanud ja tore kuulda, et raske aeg on nüüd lõpuks lõppenud...
Enda seisukohalt võin öelda, et tarkus tuleb tasapisi ja ka mina tegin lõpparve palgatööga just enamjaolt lapse, aga alles kolmanda pärast. Sest millist emmet ühel lapsel ikka vaja on? Ikka sellist, kes on rõõmu ja mure korral alati lähedal.
Praegu ei kujuta ettegi, et käin kellast kellani tööl ja hiliste õhtutundideni teen koduseid töid ning koon, sest sellest ma loobuda ei ole suutnud.
Kõik loksub paika iseenesest, igavuse üle sa kurta ei saa. Ja varsti tunned kuidas hinge saabub rahu...
Kena Jõuluaega!
Jõudu, jaksu ja tervist!:)
Post a Comment