Saturday, December 30, 2017

Pojale


Jõudsin veel selle aastanumbri sees oma kõige kallimale ka uue mütsi valmis kududa. 
See ei ole teab-mis-lihtne ülesanne, sest 10-aastastel on ikka juba oma väga kindlad soovid.
Minu kümnese soov oli, et olgu-pealtpoolt-milline-ta-on, aga seestpoolt peab olema kashmiirine.
Nii saigi, et pealmine kiht on villa ja alpaka segune sokipõhja-pool-soonik-koes. Meesterahvale sobivalt -  tumesinine. Noja sees on 100% kashmiirist vooder.
Pidavat väga hea olema peas ;) hip-hip-hurraa!

 


 Aitäh!

Thursday, December 28, 2017

Inspiratsioon

Kust see inspiratsioon ikka tuleb, kui mitte meie võrratust kodumaa loodusest.
Kui mul oma peakeses vahel tundub, et nüüd enam ei oska lõngu kokku panna, siis võtan iseenda looduspildid ette ja hakkan nende värve "lugema". Need nüansid, mida loodus silmale pakub, on lihtsalt lummavad!
Jagangi sel korral seda poolt. Ikka silmale arusaadavas keeles :)















Tuesday, November 28, 2017

Täpid Maale


Kohe-kohe on ajakirja lettidele jõudmas värske "Maale" number ja minu poolt on seal seekord sees täpimütsi juhend. 
Või õigemini kaks juhendit - täiskasvanu mõõtu ja noore lapse mõõtu.

Ma usun, et see on üks mõnus kudumine :) Võibolla jõuab veel kellelegi kingikotti poetada üks soe ja pehme müts ;)






Ilusat adnediaega!

Friday, August 18, 2017

Sügise ootuses.


Villased on totaalselt vallutanud minu vardad.
Ja, oi-mida-kõike ma oma lõngakummutist leian.
Võtan aga ja koon poolikud tokid omavahel kokku ja mütse muudkui kukub.
Sügis, tule juba!











Monday, August 7, 2017

Augustikuu seitsmes päev.


Sellest on ikka omajagu aega, kui ma midagi õhulist ja lendlevat oma vardale üles lõin.
Ja ega nüüdki mitte "vabatahtlikult" vaid kellegi rõõmuks.

Miks ma aga siia üldse midagi üles tähendan, on see, et ma tegin seekord üht-teist teisiti.
Nimelt on meie traditsioonilise pitsikudumise juures miskit, mis minu jaoks vajaks veidi "update".
Mitte, et mina oleksin nüüd see, kes omale sellise õiguse võtab. Küll aga võtsin ma omale vabaduse.
Nimelt olen mina sedamoodi inime, keda segavad pisiasjad. Jah, ma tean, see on minu isiklik probleem.
Kui nüüd asjani jõuda, siis kui ma näen vahel kantavat pitssalli ja ikka juhtub, et kantakse teda rahus pahupool peal, siis mul on tahtmine minna ja ringi keerata...
Ehket ikka olen ma mõelnud, et ma tahaks kandja jaoks teha asja nii lihtsaks, et pahupoolt sallil ei olegi. Sestap kudusin pitsi lihtsalt külma kõhuga ripsi.
Mitte, et ma oleks seega lihtsama tee valinud - valisin kirja, mida tuleb kududa "puhke reata". Niiet armu ma endale sugugi ei andnud.
Valisin ma suhteliselt kribu ja tiheda kirja, niiet otsustasin eos, et see ongi selle salli pärisosa ja ma koon teda kohe nii, et mingisugust lisailu ei tule. Looduse pehmelt, et hiljem annaks servasilmad aasaliseks vormida ning servad kudusin kohe õhksilmadega.
Nii ongi, et peale blokkimist, mida tegin traadi abil, on sallil lihtne serv olemas.
Klassika, minu mugandustega.

Lõngaks Austermann Kid Silk.





Aitäh!