Minu oma. My own.

Sellest on omajagu aega, kui ma viimati omale miskit selga kudusin. 

Nüüd see siis kuidagi juhtus, poolkogemata. 

Kui sõbranna Kristi minult päris, et mis ma arvan linase villasega kokku kudumise kohta, siis praalisin ma valjult, et linane sööb villase enda kõrvalt lihtsalt välja... ja siis võtsin ise lina- ja mohääriotsa ning otsustasin proovida. Sel lihtsal põhjusel, et lina üksi on minujaoks loomutu - sile ja kuidagi paindumatu, kuid mohääriots annaks talle juurde just selle pisukese siduvuse ja loomu, mida mina kudumilt saada tahan. Ja lina ma ju kanda tahaks.

Välja tuli selline ürp. Tagantvaates kleidimõõtu, eestvaates pika kamsiku nägu.

Miksisin Katia Lino linast mohääri-siidiseguse Kid Silkiga. Kui linase ots oli must, siis mohääriots on osati tumepruun ja osati must. Ülemine osa on kootud ainult mohäärist ja varrukad valdavalt mohäärist.

Et nagu minu puhul ikka, hakkame otsast kuduma ja eks siis paistab, mis välja tuleb:)

Sai päris mõnus natukese-jahedama-ilma suveürp.

Kõige olulisem tema juures on see, et ma reaalselt kannan teda :) Ehket enne pildile jõudmist on ta juba minuga mitu tiiru linna peal käinud.

Pilti tegi Loore.

Suur tänu ja imelist suve jätku!

I will keep it short in english.
Its been a while since I have knitted something for myself, bigger than a hat:)
Now it happened. 
Tried linen with mohair/silk blend, to give linen something more than it is by itself. As I do need yarn to blend and melt together, then linen itself does not do it for me.
Used black linen and two shades of mohair - chocolate brown and black.
Well, I have to say, I do like the result and I am actually wearing it already :) So, lets keep fingers crossed that linen does not "eat" all the mohair ;)

Thank you for returning to my blog now and again!