Need tiivad valmisid tellimutööna.
Kotitäis lõngu erinevatest aegadest ja minu julged vardad:)
Ega ma oma pead väga vaevanud vaid hakkasin otsast punuma. Kuklast siis.
Suuri plaane ette teha ei julgenud, sest lõngu oli erinevas koguses. Nii kudusingi lihtsalt ühe kirjatriibu teise järel. Miksisin seda, mis kotist leidsin. Väike hirm oli ikka, et mis sest asjast kokku tuleb... aga ma püüdsin mõelda, et kui need värvid on kõik ühe naesterahva kotis kokku saanud, siis peavad nad temale sümpaatsed olema ja nad peavad ka omavahel kokku hakkama sobima.
Jäägu see siis salli kandja otsustada:)
Kuna sellisel kudumisel tekib ikka servadesse lõngaotsi, mida on vaja hiljem kuhugi ära peita/paigutada, siis ma julgesin minna seda teed, et serva pikuti külge kududes, kudusin ka lõgaotsad sinna sisse. Ma ei julge arvata, et see tulemus kõikse ilusam jäi, kuid otsustasin, et konkreetse "hullu kirju" salli juures see mind ei sega.
Kui ülemise serva kudusin piki serva külge, siis tiibade servade lahendus kukkus hoopis isemoodi välja. Nimelt kudusin algatuseks serva pitskoes improviseerides salli jätkuks, kuid maha kudumise asemel kudusin teise serva äärmised 5 silma piki tiibade serva osa sellega kokku.
Kõlab ilmselt segaselt:) Aga ma ei oska seda tekstis paremini selgitada.
Pilti tegi Loore.