Saturday, October 11, 2008

Lõpetamata Mari

Nüüd on ta siis käes. Kriis kudumises.
Nimelt otsustasin ettevõetud projekti, mille nimetasin "Mari"-ks, mitte lõpule viia. Kamsiku mõte ja visioon tundus kõik ilus. Lõngad on superluks.

Kudusin keretüki ühes tükis valmis.
Siis tuli vahepeal siin soove täita. Kudusin soovijaile 3 mütsi, kaks salli ja oma väikesele mehele kindad.
"Mari" ootas kannatlikult oma järge. Ja nii klaaruski, et sel kamsikul ei ole tegelikult tulevikku.
Mõtlesin ja mõtlesin ja hakkas tunduma, et ma ei kannaks teda piisavalt. Olin ilusatest lõngadest ja koemustritest nii "carried away", et muudkui vardad palgele ja kuduma. Aga vahel tuleb reaalsus ka koputama. Nii ta seekord juhtuski:)
Mina, kes ma hirmsasti koon, armastan hoopis nn dressipluuse iga päev kanda:) Või lihtsalt sooja jope all kerget särki. Neid on lihtne pesta, kuivatada, välja vahetada. Liiatigi mul nagu on ka mõni kamsik, mida ma tegelikult hoolega ka kannan.
Niisama ilusat asja, lihtsalt tegemise pärast teha, ei tundu ühtäkki eriti hea mõte. Priiskamine.
Neist ilusatest lõngadest saab kindlasti miskit muud ilusat teha. Ja kindlasti rohkem kui ühe asja;)

Järgmiste ja loodetavasti lõpule viidud kudumiteni!

3 comments:

Anonymous said...

Oi, mul oleks küll kahju harutada. Praegu näeb juba väga huvitava ja ilusana välja. Samas, kui ese kasutust ei leia on ka väga kahju. Kõigest: materjalist, ajast ja tööst.

Anonymous said...

Kamsik tundub ilus tulevat, ära igaks juhuks harutama veel hakka...järsku tuleb edasi kudumise isu tagasi. Ma imetlen väga Su mütsi, kas tohin taolist ka endale teha?

Inga said...

ta oli mul tegelikult juba õlgadelt kokku pandud, aga ma ei hakanud teda pildistama.. seisis sedaviisi mõnda aega ja settis ikkagi, et ei..
tütar harutab praegu:)
jaa, Ülle, lase aga varrastel käia:) ma ise juba neid soovijatele siin kududa vihtunud, niiet ei ole miskit vaka all hoidmist siin:)