Varjundid.

Selle sügise esimene müts vardalt iseenda pähe.
Katsetasin "horisontaalse nupuga", kuigi päris nupuks ma teda ei kudunud.
Siin on koos kolm lõngaotsa - peenike angoora, peenike alpaka ja mohääri-siidi ots. Iga neist annab oma nüansi.
See on mu praeguse aja lemmikmüts ;)

Kui arvad, et oled ikka omajagu juba oma elu jooksul kudunud, et ehk ei olegi enam paljut, mis vardalt poleks läbi käinud, siis õnneks ikka on, omajagu:)
Möödunud hooajal käisin ma kord kuus Tiina Meeri juures kudumisklubis.
Ikka inspiratsiooni jahil. Teadsin ma ju, et tegemist on äärmiselt karsimaatilise õpetajaga, kel varras täiesti isemoodi lippab. Aga kogemus oli veel midagi enamat, kui ma oskasin ette tahta.
Tiina Meeri isiksus on ääretult võluv ja tema meisterlikkus täiesti omaette klass.
See on minu moodi kudumine - võta miskit, mis on juba trükismustas kirjas ja siis koo seda vähemalt kolmel erineval viisil:) Kõik on lubatud, kreatiivsus eriti teretulnud.
Olin isegi väga üllatunud, et koepinnad, millega ma varem polnud sõprust teinud, said mu vardal elu sisse ja nii mõnigi neist sai veel omamoodi edasiarendust.
Ehket just selline kogemus, mida ma vajasin ja sel aastal ühinen ma grupiga taas.
Teadmine, et nii kohutavalt palju on veel õppida, on äärmiselt mõnus.

Teatud mõttes on minus endas alanud uus etapp. Seda ilmselt on näha ka juuresolevatelt fotodelt:)
Kui veel mõned aastad tagasi ei tulnud mul mõttessegi nt ihuüksi lõunale minna või kino väisata, siis neil päevil on need minu lemmiktegevused.
Iga päevaga läheb iseeneseks ja iseendaga olemine üha nauditavamaks. Hea on:)

Pilti tegi ikka Loore.

Imelist sügist!