Siin ta siis nüüd on, minu esimene beebi paberil.
Kui Ingrid, Pegasuse kirjastusest, tuli välja mõttega, et on õige hetk nüüd teha päris minu oma raamat, siis mind valdasid teatud kõhklused ja kahtlused. Et kas mul ikka on nii väärikat materjali, mille peale trükimusta kulutada. Kui ma aga mõtte koomale tõmbasin, siis otsustasin, et see esimene, saab hõlmama üht kitsamat välja. Minu puhul on see muidugi üsna ilmselge, et see väli saab olla mütsiväli.
Julgus see tükk ette võtta tuli mul puhtalt uudishimust ja teadmisjanust. Mul oli nimelt plaan sellest õppida:) Sai ka selgeks, et ma saan omale korraliku tiimi seljataha, niiet ei jäänudki muud üle, kui pihta hakata.
Kõike seda, mis ma sinna sisse kudusin, saab juba kaante vahelt näha:)
Ma olen siiralt tänulik oma uhkele tiimile, tänu kellele see raamat selline sai:
pilti tegi mu tütar Loore;
tekste ja skeeme toimetasid Ingrid Selg ja Mari Pukk;
imekaunis Triin, kes mütsid järjest pähe pani, lasi mul end riidesse panna ja oli kogu oma olemusega just nii helge kui piltidelt paistab.
On olnud rõõm luua, kududa, fotosessioone ellu viia ja nüüd seda kõike ka teistega jagada.
Loodan, et nende kaante vahel on kudujate ja käsitöösõprade jaoks miskit inspireerivat.
Kes teab, ehk kohtan mõnd mütsigi varsti linna peal liikumas:)
Suur-suur tänu toetuse eest, armsad sõbrad!
