Koon nagu jaksan

Olen aru saanud, et kudujatel on igal natuke nagu oma “stiil”. Mõtlesin, et selle aasta kokkuvõtteks pajatan veidi omast.

Viimasel ajal on minu rutiin kujunenud kuidagi eriti pragmaatiliseks. Just aja suhtes.

Ma taban end valmistumas. Valmistumaks selleks, et hetked minu päevas oleks varraste klõbinaga sisustatud.

Ehket mul on vardal alati vähemalt 2 mütsi. Varasemalt ei lubanud ma endal uut kudumit enne alustada, kui pooleliolev valmis. Nüüd aga teen seda puhtalt sel eesmärgil, et minu mütside kudumine jaguneb väikesteks etappideks, mida saab teostada erinevates tingimustes.

On lõngade valimine/kombineerimine, üles loomine, kirja “käima tõmbamine”, seejärel sisemise kihi üles noppimine, kokku kudumine ja sealt edasi juba ladus klõbistamine ning kokkuvõte, pesemine, viimistlemine.

Iga lõik neist nõuab minult veidi erineva määraga tähelepanu.

Mistõttu ongi mul vardal alati rohkem kui üks müts ja seda erinevas tööjärgus.

On etapid, mida saan ainult kodus oma lõngakummuti kõrval kudumistoolis teostada, Etapid, mille jaoks vajan omaette olemist, et oleks mõttele ruumi.

On tööread, mida saan edendada jooksupealt a’la panen poti tulele ja koon paar rida; vahetunnid koolis; ootamised erinevate uste taga; autosõidud ja muud sõidud; õhtused koolitükid pojaga; sõbrannaga kohvikus etcetc.

Suur hulk kudumist saab tehtud kodus arvutist oma lemmikseriaale jälgides.

Aga ma armastan ka kinos käia - käin seal ikka üksjagu tihti ja selleks puhuks on mul alati üks müts kotis, millel on vaja just sisemist kihti edendada. See on see rida, mida teen nö pimesi. Just möödunud nädalal juhtus aga, et vaadates filmi “Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus” kudusin ma mütsi voodriosa kogemata pikemaks, kui vaja oleks olnud:)

Nii on kujunenud, et õhtul enne voodisse pugemist teen alati kindlaks, et järgmise päeva toimetused, kudumise hulk ning “etapp” kotis, on omavahel kooskõlastatud.

On see miski hullus? Puhas pragmatism? Sõltuvus? 

Head uut kuduaastat!

Leia mind poest - Emma Leppermanni poest :)

Selle sügise hakul on mul häid uudiseid.

Nimelt olen ma nüüd koos oma mütsidega Emma Leppermanni poes saadaval!

Mütsid, mis aga ridamisi vardalt kukuvad, on saadaval seal iga päev, mina ise nii kord nädalas;)

Varakevadel tegin oma peas otsuse, et ma nüüd lihtsalt koon mütse nii nagu vardast tuleb ja sügise hakul võtan nad kaenlasse ja lähen end kuhugi pakkuma. Et eks siis näis, mis saab.

Esimene koht, kuhu end uksest sisse nihverdasin, oli pisike Emme Leppermanni butiik Vene tänaval, Meistrite hoovis. Seal võeti mind ootamatult lahkelt vastu ja kutsuti tuppa kõige saba ja sarvedega:) Ehket ma võin nüüd sõnada, et ma olen üks neist imetoredatest kunstnikest, kes Emma Leppermannis oma saadusi ilmarahvale müütavad.

See on nii tore tunne:) Olen siiralt tänulik, et mind on omaks võetud.

Seega, mis aga vardalt kukub, saab nüüd omale üll passida seal pisikeses poekses.

On ka paar kaelust ja salli...

... ja ohtrasti mütse.

Astugem läbi!

Minu esimesed sõrmelised

Siin nad on - minu esimesed sõrmikud.
Kui ma olin pähe võtnud, et ma pean ikka elus ühed sõrmikud ka ära kuduma, siis minu kriteeriumiteks said: mitte üle kahe värvi ja vikeldatud.
Ja nii sattusingi kohe Ruhnu sõrmikute otsa. Anu Pingi tehtud imeilus õpetus neile ju netis täiesti vabalt saadaval.
Hooga vardad kätte ja üks kinnas oli mul juba peaaegu valmis, kui sain aru, et midagi on nagu ülearu ja miskit pole päris minu käe järgi.
Võtsin siis jultunult ja kohendasin kindad ringi - randme muutsin lihtsamaks, kirikoe kohendasin silmade arvult väiksemaks ja veidi kõrgemaks, lisasin pöidlakiilu ja no sealt edasi läks juba täiesti omasoodu.
Ehket, said minu sõrmikud Ruhnu ainetel.

Kootud Saara Heast kindalõngast (10/2), varras 1,25mm.

Suur tänu läbi astumast!

Toomasel uus müts:)

Heledam sinine Drops Air, tumedam sinine Rowan Hemp Tweed.

Nihkes

Sel mütsil on patentkude nihkesse läinud:)

Novita Alpaca wool ja Dropsi Brushed Alpaca Silk.

Mütsihooaja lõpusirge

Võib öelda, et olen teinud algust järgmise mütsihooaja ettevalmistustega:)
Selles kevade-ootuses ei ole ju väga loota, et keegi veel mütsi vastu kevadet vajab, aga minu vardad ei saa pidama.
Ikka nii et see mis sahtlis seda miksin ja mütsi järel valmis müts.
Mõni neist jõuab ka pildile, et jagada:)

Selle mütsi sees on ilus pruun Rowan Felted Tweed ots koos Drops Alpaca Silk halli otsaga.

Aitäh!

Triiburätt ja pahupidi lätt

Üks triibuga rätt.
Ja patendiga pahupidi müts.

Räti sisse sai kootud tokkide lõppe. Nende tokkide, mis jäänud tellimustöödest - ehk siis mitte need päris minu omad värvid:)
Vahelduseks on tore selliselt kududa - lihtsalt jupp jupi otsa ja vaatad, mis välja tuleb.

Aitäh!

Äng

Täna ma ei leia end üles.
Üks neist päevadest, kui ma ei saa aru, mida ma tunnen. Või oleks õigem öelda, et ma ei saa aru, miks ma end halvasti tunnen.
Üks neist päevadest, kus uksest välja astudes ei tunne ma enne midagi, kui sõrmed külmetama hakkavad. Sellest oskan järeldada, et ma elan.
Täna on mul on teadmine. Teadmine, et ma olen ja suudan. Aga tahe on vilets. Aus vist oleks öelda, et tahe puudub.
Õnneks on mul ka teadmine, et see läheb üle. 
Aga ta võiks rutem lahkuda ja selle ängi endaga kaasa viia, et ma saaksin jälle hingata.
Et ma saaksin jälle tõsta lõngad ja vardad sülle ning klõbistada..

Pärl-vikkel

 

Üks kiri, kaks mütsi.

Lihtne, reljeefne väikese vikeldusega kude - selliseid ma armastan.

Hall üleminekuga on Katia alpakavillane lõng, Liannist. Talle külge istutasin peenikese helehalli villase otsa.

Must on Dropsi alpaka, tiba lina sees.

Mütsid on saadaval! Kirjuta ilukuduja@gmail.com

Paitava päikese käes sai need kaks pildile püütud, abikaasa abiga:)

Aitäh!

La/eti alt

Puhtalt lati alt läbi sel korral.
No mis teha, koon ma ju lakkamatult, aga pilti teha ei jõua. No kõik ei pea ka muidugi üldse pildile jõudma, aga midagi võiks ikka ette näidata ka olla:)
Ja lisaks veel pisiasi, et kui koon sahtlisse, siis te ei saagi teada, kust ilusat halli, valget või musta mütsi saab;) Näiteks need neli, siin piltidel pikutamas, ootavad oma saatust justnimelt sahtlis. Neid võib endale tahta!
Ei ole vist vaja lisadagi, et viimne-kui-üks on kootud imelistest kvaliteetlõngadest.

Mustakarva nt on Dropsi alpaka-linasegune lõng; tumedam hall on segu erinevates alpakadest ja lisaks mohääri-siidi ots; valge on Rootsist pärit käsitöö-alpaka; heledam hall sisaldab alpakale lisaks ka kashmiiri ja pisut puuvillagi.
Kõigil mütsidel on sissepoole tagasikeeratud topeltserv.

Niiet palun, astuge ligi ja tulge proovima, kel isu tekkis!

Mõnusat!