Äng

Täna ma ei leia end üles.
Üks neist päevadest, kui ma ei saa aru, mida ma tunnen. Või oleks õigem öelda, et ma ei saa aru, miks ma end halvasti tunnen.
Üks neist päevadest, kus uksest välja astudes ei tunne ma enne midagi, kui sõrmed külmetama hakkavad. Sellest oskan järeldada, et ma elan.
Täna on mul on teadmine. Teadmine, et ma olen ja suudan. Aga tahe on vilets. Aus vist oleks öelda, et tahe puudub.
Õnneks on mul ka teadmine, et see läheb üle. 
Aga ta võiks rutem lahkuda ja selle ängi endaga kaasa viia, et ma saaksin jälle hingata.
Et ma saaksin jälle tõsta lõngad ja vardad sülle ning klõbistada..