Minu karge hommik

Täna on üks selline hommik, kus ärkad ja märkad, et kõik on nii ilus. Ükskõik millises ilmakaares välja vaatad, lummav.

Astun kaameraga lihtsalt uksest välja, teen paar klõpsu, tirin need arvutisse ja milline inspiratsioon! Millised värvid! Just need minu lemmikud - hallid-pruunid-valged, sekka karget lillat, vanaroosat, samblakarva, sinepit - imeline palett.

Nüüd võiks arvata, et järgmised sammud on lõngakummutisse, et haakuvad kerad omale töölauale laotada... no peaaegu, kuid siiski päriselt mitte. Minu laual on hallid, träpsulised, varjunditega, üleminekutega ja neist võiks nüüd vahelduseks saada mu väikesele mehele üks embav kehakate üll.

Eks näis :)

 

Toomase kõrvik

Toomas sai omale uue kõrviku.

Lihtsa ja ausa, praegustele ilmadele sobiliku.

Kudusin sinna sisse Noro siidi-villa segust Arale lõnga koos Dropsi Alpaca Silk otsaga.

Serva alla kudusin veel peenikese Alpaca Silk lõngaga nii 5-6cm jagu voodrit.

Klapid käivad kinni nööbiga.

 

 

Ise tegin pilti ja mütsiomanik võttis poosi:)
Aitäh!

Minu Raamat

Siin ta siis nüüd on, minu esimene beebi paberil.

Kui Ingrid, Pegasuse kirjastusest, tuli välja mõttega, et on õige hetk nüüd teha päris minu oma raamat, siis mind valdasid teatud kõhklused ja kahtlused. Et kas mul ikka on nii väärikat materjali, mille peale trükimusta kulutada. Kui ma aga mõtte koomale tõmbasin, siis otsustasin, et see esimene, saab hõlmama üht kitsamat välja. Minu puhul on see muidugi üsna ilmselge, et see väli saab olla mütsiväli.
Julgus see tükk ette võtta tuli mul puhtalt uudishimust ja teadmisjanust. Mul oli nimelt plaan sellest õppida:) Sai ka selgeks, et ma saan omale korraliku tiimi seljataha, niiet ei jäänudki muud üle, kui pihta hakata.

Kõike seda, mis ma sinna sisse kudusin, saab juba kaante vahelt näha:)

Ma olen siiralt tänulik oma uhkele tiimile, tänu kellele see raamat selline sai:

pilti tegi mu tütar Loore;
tekste ja skeeme toimetasid Ingrid Selg ja Mari Pukk;
imekaunis Triin, kes mütsid järjest pähe pani, lasi mul end riidesse panna ja oli kogu oma olemusega just nii helge kui piltidelt paistab.

On olnud rõõm luua, kududa, fotosessioone ellu viia ja nüüd seda kõike ka teistega jagada.

Loodan, et nende kaante vahel on kudujate ja käsitöösõprade jaoks miskit inspireerivat.

Kes teab, ehk kohtan mõnd mütsigi varsti linna peal liikumas:)

Suur-suur tänu toetuse eest, armsad sõbrad!

Huvitaja

Mütsi kandmise ja kudumise hooaeg on täies hoos.
Minu mütsiraamat värskelt lettidel.
Siin väike huvitekitaja, mislaadi peakatteid mu raamatust leiab.
Ehk siis need on mõned kaadrid raamatu lehtedelt:)
Raamatust pikemalt ja selle saamisloost kirjutan ka lähipäevil:)

suur tänu!

Fotod Inge Loore Jaanson
Modell Triin

Varjundid.

Selle sügise esimene müts vardalt iseenda pähe.
Katsetasin "horisontaalse nupuga", kuigi päris nupuks ma teda ei kudunud.
Siin on koos kolm lõngaotsa - peenike angoora, peenike alpaka ja mohääri-siidi ots. Iga neist annab oma nüansi.
See on mu praeguse aja lemmikmüts ;)

Kui arvad, et oled ikka omajagu juba oma elu jooksul kudunud, et ehk ei olegi enam paljut, mis vardalt poleks läbi käinud, siis õnneks ikka on, omajagu:)
Möödunud hooajal käisin ma kord kuus Tiina Meeri juures kudumisklubis.
Ikka inspiratsiooni jahil. Teadsin ma ju, et tegemist on äärmiselt karsimaatilise õpetajaga, kel varras täiesti isemoodi lippab. Aga kogemus oli veel midagi enamat, kui ma oskasin ette tahta.
Tiina Meeri isiksus on ääretult võluv ja tema meisterlikkus täiesti omaette klass.
See on minu moodi kudumine - võta miskit, mis on juba trükismustas kirjas ja siis koo seda vähemalt kolmel erineval viisil:) Kõik on lubatud, kreatiivsus eriti teretulnud.
Olin isegi väga üllatunud, et koepinnad, millega ma varem polnud sõprust teinud, said mu vardal elu sisse ja nii mõnigi neist sai veel omamoodi edasiarendust.
Ehket just selline kogemus, mida ma vajasin ja sel aastal ühinen ma grupiga taas.
Teadmine, et nii kohutavalt palju on veel õppida, on äärmiselt mõnus.

Teatud mõttes on minus endas alanud uus etapp. Seda ilmselt on näha ka juuresolevatelt fotodelt:)
Kui veel mõned aastad tagasi ei tulnud mul mõttessegi nt ihuüksi lõunale minna või kino väisata, siis neil päevil on need minu lemmiktegevused.
Iga päevaga läheb iseeneseks ja iseendaga olemine üha nauditavamaks. Hea on:)

Pilti tegi ikka Loore.

Imelist sügist!

Õlale soe.

Minu lemmikaeg on saabunud:) Kõik minu hallid ja villased saavad välja otsitud.

Siin on üks õlasalli hakatis, mis kudumise käigus moondus nn ponchoks.

Ühendasin ristküliku ripskoega.

Mõnus angoora-mohäärisegune lõng. Mulle väga meeldib, et see hall ei ole puhas hall vaid varjunditega.

Samast lõngast said ka randmesoojad punutud.

Halle tuleb veel :)
Ilusat sügist!

Hõbehall kaelussall

 Ootamine on pikk, ma tean. Enam ei ole vaja kaua oodata, Mardilaadaks on saadaval.

Ikka see minu raamat. Mütsiraamat.

Selle töö käigus on valminud ka mõni kudum, mis raamatusse algselt mõeldud, kuid sinna ei jõua. Siin üks hõbehall kaelussall, mis lati alla jäi.

Minu jaoks lihtsalt vajaks see mudel arendamist, et ta oleks päris see, mis ta olema pidi - kapuuts ja kaelussall ühes tükis. 

Blogis leiab ta oma koha ikka, vaatamata kõigele:)

Tegemist on ülimalt lihtsa koekirjaga - mida võiks nimetada "vene õmbluse" sugulaseks. Selline siis, mida kootakse puhkuseta, igal ringil.

Ja ka mudel on lihtne - üks toru ots kootud pehmelt 2-2 soonikus, millest kasvatasin välja ühel hetkel 4 silmaga (eelpool mainitud) kirja.

Hea kiire kudumine.
Lõngaks Titan Wool Brigitte, kootud kaks otsa ühes.




Ilusat halli sügist!