Hallikirju keerdpatent.

Hallikirju tanulõikeline keerdpatentkoes mütsike.

See on juba nii mõnda aega tagasi kootud, loodetavasti mäletan õigesti, et jämedam kirju ots on Austermann Caleido Lace ja kirju mohääri ots on Katia Silk Mohair.
Sedamoodi nad kokku jooksid :)

Osaliselt sai sisse ka mohäärist vooder kootud.

Mõnusat aasta lõppu!

Tuttmüts.

Kudusin omale mütsi ja panin tuti ka külge. Sai teine niimoodi eriti edev :)

Müts sai kootud kahevärvilises patentkoes, kombineeritud neljast lõngaotsast.
Kirju lõng on Katia Darling, sellega ühes beezh Kid Silk ja must lõng Alvita Alpaka.
Müts on topelt - sisse kudusin Kid Silk mohääriga teise kihi.
Varras 3,5mm ja 3mm.

Ei olnud ma mitte ainus, kel uhke müts peas ;)

Mind pildistas Loore:)

Imelist pühade jätku!

Päkapikud

 

Meie majas elab üks tore isa-päkapikk.
See on üks eriti muhe ja lahke isend.

Nojaa, ja päkapikkudel käivad ju ka päkapikud. Mitte just iga päev nagu mõnel teisel siin meie majas, aga siiski:)

Novot, meie isa-päkapikul käis täna öösel päkapikk ja tõi talle uue mütsi.

Muhe isa-päkapikk sättis oma mütsi pähe ja sõitis linna tööle.
Eks peavad ju päkapikudki vahel käima päris tööl. Kuidas nad muidu saaksidki omale seda va päkapiku ametit lubada ;)

Jõudsin enne linnasõitu teha paar klõpsu oma  lemmik päkapikust.

Hoidke päkapikke! Nad on üks haruldane rahvas ;)

Kuduvatele päkapikkudele infoks.

Tegemist on kahevärvilise patentkoega, mille pahupool sai mütsi pealmiseks pooleks:)

Lõngad:
heledam hall ots Noro Arale ja Drops Alpaca silk;
tumedam hall Bergere de France Lima ja must King Kid Silk Classic Yarn.

Alla serva külge on kootud veel ühe lõngaotsaga labaselt kõrgust kõrvade osas ning see siis sisse keeratud.
Mütsi serv on vaba, tagasipööratud.

Hooaja intriig ;)

Sel sügis-talvel intrigeerib mind musta-valge kombinatsioon.
Ja kõik, mis jääb sinna vahele.
Hall on minu jaoks alati olnud, pruunid samamoodi, niiet ei midagi märkimisväärselt uut ses ilmas, ent siiski, olen tabanud, et tahan katsetada lõngu, mis ei ole ühtlased.
Lõngad, mis ei ole ühtlased ei tekstuurilt ega toonilt.

Meil on kujunemas selline omamoodi suhe, et materjal tuleb minu juurde oma ebatäiuslikkuses, mis ei ole kaugeltki juhuslik vaid pigem taotluslik ning mina üritan sellest võtta oma ning luua omamoodi täiuslikkuse, mis õnnestumise korral on pigem siiski juhuslik;)

Selle protsessi juures on endiselt suur osa miksimisel - minu vardal on ikka korraga rohkem kui üks lõngaots. Lõpptulemus ei pruugi seda reeta ja see pole ka eesmärk.

Selline on minu selle hooaja intriig ;)

Tänud läbi astumast!

Minu karge hommik

Täna on üks selline hommik, kus ärkad ja märkad, et kõik on nii ilus. Ükskõik millises ilmakaares välja vaatad, lummav.

Astun kaameraga lihtsalt uksest välja, teen paar klõpsu, tirin need arvutisse ja milline inspiratsioon! Millised värvid! Just need minu lemmikud - hallid-pruunid-valged, sekka karget lillat, vanaroosat, samblakarva, sinepit - imeline palett.

Nüüd võiks arvata, et järgmised sammud on lõngakummutisse, et haakuvad kerad omale töölauale laotada... no peaaegu, kuid siiski päriselt mitte. Minu laual on hallid, träpsulised, varjunditega, üleminekutega ja neist võiks nüüd vahelduseks saada mu väikesele mehele üks embav kehakate üll.

Eks näis :)

 

Toomase kõrvik

Toomas sai omale uue kõrviku.

Lihtsa ja ausa, praegustele ilmadele sobiliku.

Kudusin sinna sisse Noro siidi-villa segust Arale lõnga koos Dropsi Alpaca Silk otsaga.

Serva alla kudusin veel peenikese Alpaca Silk lõngaga nii 5-6cm jagu voodrit.

Klapid käivad kinni nööbiga.

 

 

Ise tegin pilti ja mütsiomanik võttis poosi:)
Aitäh!

Minu Raamat

Siin ta siis nüüd on, minu esimene beebi paberil.

Kui Ingrid, Pegasuse kirjastusest, tuli välja mõttega, et on õige hetk nüüd teha päris minu oma raamat, siis mind valdasid teatud kõhklused ja kahtlused. Et kas mul ikka on nii väärikat materjali, mille peale trükimusta kulutada. Kui ma aga mõtte koomale tõmbasin, siis otsustasin, et see esimene, saab hõlmama üht kitsamat välja. Minu puhul on see muidugi üsna ilmselge, et see väli saab olla mütsiväli.
Julgus see tükk ette võtta tuli mul puhtalt uudishimust ja teadmisjanust. Mul oli nimelt plaan sellest õppida:) Sai ka selgeks, et ma saan omale korraliku tiimi seljataha, niiet ei jäänudki muud üle, kui pihta hakata.

Kõike seda, mis ma sinna sisse kudusin, saab juba kaante vahelt näha:)

Ma olen siiralt tänulik oma uhkele tiimile, tänu kellele see raamat selline sai:

pilti tegi mu tütar Loore;
tekste ja skeeme toimetasid Ingrid Selg ja Mari Pukk;
imekaunis Triin, kes mütsid järjest pähe pani, lasi mul end riidesse panna ja oli kogu oma olemusega just nii helge kui piltidelt paistab.

On olnud rõõm luua, kududa, fotosessioone ellu viia ja nüüd seda kõike ka teistega jagada.

Loodan, et nende kaante vahel on kudujate ja käsitöösõprade jaoks miskit inspireerivat.

Kes teab, ehk kohtan mõnd mütsigi varsti linna peal liikumas:)

Suur-suur tänu toetuse eest, armsad sõbrad!

Huvitaja

Mütsi kandmise ja kudumise hooaeg on täies hoos.
Minu mütsiraamat värskelt lettidel.
Siin väike huvitekitaja, mislaadi peakatteid mu raamatust leiab.
Ehk siis need on mõned kaadrid raamatu lehtedelt:)
Raamatust pikemalt ja selle saamisloost kirjutan ka lähipäevil:)

suur tänu!

Fotod Inge Loore Jaanson
Modell Triin

Varjundid.

Selle sügise esimene müts vardalt iseenda pähe.
Katsetasin "horisontaalse nupuga", kuigi päris nupuks ma teda ei kudunud.
Siin on koos kolm lõngaotsa - peenike angoora, peenike alpaka ja mohääri-siidi ots. Iga neist annab oma nüansi.
See on mu praeguse aja lemmikmüts ;)

Kui arvad, et oled ikka omajagu juba oma elu jooksul kudunud, et ehk ei olegi enam paljut, mis vardalt poleks läbi käinud, siis õnneks ikka on, omajagu:)
Möödunud hooajal käisin ma kord kuus Tiina Meeri juures kudumisklubis.
Ikka inspiratsiooni jahil. Teadsin ma ju, et tegemist on äärmiselt karsimaatilise õpetajaga, kel varras täiesti isemoodi lippab. Aga kogemus oli veel midagi enamat, kui ma oskasin ette tahta.
Tiina Meeri isiksus on ääretult võluv ja tema meisterlikkus täiesti omaette klass.
See on minu moodi kudumine - võta miskit, mis on juba trükismustas kirjas ja siis koo seda vähemalt kolmel erineval viisil:) Kõik on lubatud, kreatiivsus eriti teretulnud.
Olin isegi väga üllatunud, et koepinnad, millega ma varem polnud sõprust teinud, said mu vardal elu sisse ja nii mõnigi neist sai veel omamoodi edasiarendust.
Ehket just selline kogemus, mida ma vajasin ja sel aastal ühinen ma grupiga taas.
Teadmine, et nii kohutavalt palju on veel õppida, on äärmiselt mõnus.

Teatud mõttes on minus endas alanud uus etapp. Seda ilmselt on näha ka juuresolevatelt fotodelt:)
Kui veel mõned aastad tagasi ei tulnud mul mõttessegi nt ihuüksi lõunale minna või kino väisata, siis neil päevil on need minu lemmiktegevused.
Iga päevaga läheb iseeneseks ja iseendaga olemine üha nauditavamaks. Hea on:)

Pilti tegi ikka Loore.

Imelist sügist!